Seltsid - Kääpa küla

Käsitööring

Käsitööring on koos käinud 22 aastat. Alustasime lapitööga, juurde oleme õppinud viltimist ja märgviltimist, punumist ja makrameed, klaasi- ja siidimaali, paberitööd, kangatrükki, õmblemist ja kangakudumist. Suudame taaskasutatud materjalidest, näiteks purgid, torud, prilliklaasid, vanad raamatud jne võluda välja mitmekesiseid tarbe- ja iluesemeid. Praegu tegutseme rahvamaja teisel korrusel, kus meil on oma ruum. Saame siin hoida oma materjale ja jätta poolikud tööd kas kuivama või tegijat ootama. Koos käime aasta ringi igal pühapäeval. Suvel kella kümnest hommikul, talvel kaheteistkümnest. Lõpetame koosviibimise täpselt siis, kui tunne on. Teeme igal aastal oma töödest, sageli taaskasutusmaterjalidest valmistatud esemetest näituse või paar. Kõige rohkem näeb meie töid Kääpa raamatukogus. Meie tegevust on mitmekülgselt toetanud Mustvee vald, enne seda Saare vald.

Oled oodatud liituma meie koosviibimise aegadel rahvamajas. Oodatud on nii algajad kui ka need, kes oskavad ise juhendada mõnda huvitavat käsitööliiki. Kui pühapäevased kooskäimise ajad ei sobi, anna märku – kaalume teise rühma loomist. Võid kutsuda meie näituse enda asutusse ajutiselt külla näiteks avatud ruume kaunistama. Võid pakkuda meile sobivat materjali lapitööks või kangakudumiseks. Võta meiega ühendust: Aili Reinthal 55683323

Segakoor Serviti

Neljapäeva õhtud on segakoor Serviti lauljatele oodatud aeg. Siis koguneb 30 lauljat Saare rahvamaja saali dirigent Ülle Sakariase taktikepi all lauluoskust arendama ja koori repertuaari harjutama. Millest tuleneb koori nimi? Tegutseme paigas, kus siil andis Kalevipojale lauavõitlusel soovituse: ”Servitie, servitie, kallis Kalevite poega!” Siin kohtuvad serviti ka neli kihelkonda: Palamuse, Torma, Maarja-Magdaleena ja Kodavere.

Meid ühendab huvi koorimuusika vastu, laulurõõm ja sõprus, samuti esinemiste kaudu tekkiv ühtekuuluvustunne ning hingerikkus. Kui oledki läinud kooriproovi energiast tühja ja väsinuna, siis pärast lauluharjutust lahkud koduteele reipana ja hea tujuga, lauluviis huulil. Mustvee valla ainukese segakoorina oleme aastate jooksul kujunenud Kalevipoja tegude maa väärikaks kollektiiviks.

2023. aasta märtsis tähistame oma 15. sünnipäeva. Alustasime tegevust 25. märtsil 2008 dirigent Küllike Joosingu taktikepi all. Esimene eesmärk oli saada 2009. aasta üldlaulu- ja tantsupeole. Ja saimegi! 2010. aasta oktoobrist detsembrini juhendas meid Sander Tamm, noor andekas 18- aastane Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli õpilane. Aastase pausi järel sai dirigendiks Katrin Puusepp, kes kujundas meie lauluoskust kuni 2014. aasta jaanuarini. Kaheaastase pausi järel nõustus segakoor Serviti dirigendiks tulema Ülle Sakarias. 2022. aastast on segakoori abidirigendiks ja kontsertmeistriks Katrin Puusepp. Esinenud oleme XXVII ja ka XX laulu- ja tantsupeol „Minu arm“, II, IV ja V Uma Pido laulu- ja rahvapeol, Elva laulupeol, Jõgevamaa laulu- ja tantsupidudel, popkooripidudel Tartus, Mustvee valla laulu- ja tantsupeol, Eesti Segakooride Liidu laulupäeval, Talveöö laulupeol Võrus ja kohalikel kogukonna sündmustel. 2023. aastal sõidab segakoor Serviti Gruusiasse laulu- ja muusikafestivalile “Kultuuride solidaarsus”.

Repertuaari paremaks omandamiseks ja koori ühtsuse saavutamiseks korraldame laululaagreid nii kodus kui sõidame ka Eestimaa kaunitesse paikadesse: Palupõhja, Järvseljale, Hiiumaale, Prangli ja Kihnu saarele. Laulupidudeks ettevalmistamine on pidev protsess, harjumuspäraseks on saanud ühislaulmised naabrite Sõbrahinge ja segakooridega Äksist ja Maarja Magdaleenast. Üheskoos harjutades on häälerühmadel võimalik oma partiisid paremini omandada.

Ootame lauluseltskonda uusi nais- ja meeshääli. Võta ühendust koorivanem Rita Kivisaarega (52 732 43, ritakivisaar@gmail.com).

Naisrühm “Linely”

Naistantsurühmas Linely tantsib praegu 12 rõõmsameelset naist. Harjutame 1-2 korda nädalas, vajadusel ka rohkem. Trennid toimuvad kolmapäeviti kell 19.00 Kääpa rahvamajas.

Oleme suhteliselt noor kollektiiv. Esimestel tegutsemisaastatel viljelesime hoopis teistsugust tantsustiili – line-dance. Sellele viitab ka rühma nime algus. Nime lõpuosa on laenatud rühma juhendajalt: selleks on Ly Ant.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupeo tõttu otsustas tantsurühm võtta ette suunamuutuse ja hakata rahvatantsuga tegelema. Oma maakonnas peetavalt peolt ei soovitud mingi hinna eest eemale jääda. Pärast naiste tantsupidu jätkas rühm rahvatantsulainel, külastades 2012. aastal Tampere Soome-Eesti ja 2013. aastal Kuremaa öötantsupidu. 2015. aastast oleme osalenud Talvisel Tuhamägede tantsupeol ja ka järgmistel naiste tantsupidudel (2016 ja 2022). Eelmisel hooajal võtsime juurde uue suuna ja hakkasime rahvatantsu kõrvalt tegelema ka võimlemisega. Nii osalesime 2022. aasta kevadel Tartus toimunud võimlemispeol „Ajamasin“.

Meie repertuaari kuuluvad Eesti autoritantsud, folkloorsed ja seltskonnatantsud, võimlemiskavad ja natuke linetantsu. Repertuaari valik sõltub paljuski eelseisvatest esinemistest. Lisaks trennile leiame aega ka muudeks tegemisteks. Tore traditsioon on rühma jõulupeod, nimepäevad, tantsijate sünnipäevad jne. Põhjuse ja võimaluse koosviibimiseks leiame alati. Naisrühmas tantsimine on argipäeva askeldustele meeldiv vaheldus. Võta ühendust: juhendaja Ly Ant (5554 4262, lyant71@gmail.com).

Kääpa Ühistegevuse Selts

Kui sajandivahetusel lõpetati väikeste piimatootjate piima kokkukogumine, asutasime kunagise Kääpa Piimatalituse Ühingu eeskujul Kääpa Ühistegevuse Seltsi (28. juulil 2000). Selts hakkas kohalike piimakarjakasvatajate piima kokkuostu korraldama. Selleks ostsime Palamuse Piimaühistult tagasi endise Kääpa Piimaühingu maakividest meierei. Kui ka väikesed karjakasvatajad kadusid, hakkasime otsima võimalusi, kuidas endist meiereihoonet seltsimajaks ja vallaelanike vaba aja veetmise kohaks ehk Kääpa Küla Kojaks ümber kohandada. See ettevõtmine on meie väikesele seltsile veel pikaks ajaks paras pähkel.

Piimanduse kõrvalt oli seltsi põhiülesanne arendada kohalikku külaelu ja äratada ellu ühistegevus. Seltsi tegevuse tulemusena lõppes vallas ära segadus arvukate Saare-nimeliste kohtadega. Nüüd kannab küla Kääpa jõe ja kunagise Kääpa suurtalu järgi Kääpa nime. Sama nime sai ka kauplus. Selts on vedanud küla arengukava koostamisi, aidanud valida külavanemaid, korraldanud vallaelanikele ettevõtlust ja elu-olu tutvustavaid ekskursioone teistesse maakondadesse. 2009. aastal valmis Saare valla külasid ja ühistegevust tutvustav film „Külas on me kodu”. Endises Saare koolimajas aitasime sisse seada ruumid avaliku infopunkti jaoks ja korrastasime Kääpa jõeäärse Kalevipoja temaatikat toetavaks puhkealaks. Lasime sinna rajada kolm tiiki ehk Kalevipoja kolm jalajälge ning istutasime männid, mille varjus paviljonis või pingil istudes jalga puhata. Puhkeala lähedale jõkke uputasime raske betoonist mõõga, et Kalevipoja huvilistel oleks, mida pilguga jõeveest tabada. 2018. aastal taastasime koostöös Halliku maanaiste seltsiga Saare valla võidutule altari.

Seltsi tegemisi on eest vedanud Mari Küla, projektijuhina Rita Kivisaar, asutajaliikmete ja juhatuse liikmetena ka August Laks, Mati Kivi ja Raivo Välb. Oled oodatud nõu ja jõuga külaellu panustama. Võta ühendust: Rita Kivisaar (52 732 43, ritakivisaar@gmail.com).

Halliku Maanaiste Selts

Halliku küla aktiivsed naised äratasid 1997. aastal ellu ajaloolise Halliku Maanaiste Seltsi, mis edendas omal ajal kodumajandust, vaimsust ja kohalikku kultuuri. Vald kinkis seltsile koduks ruumid Halliku vanas koolimajas, kus ka enne sõna koos käidi. Seltsi eestvedajad on olnud Maie Malt, Rita Kivisaar, Linda Olmaru jt. Hiljutine esinaine Egle Plato on seltsi tegemiste kohta pidanud ka päevikut. Taasiseseisvunud Eestis on selts aidanud kaasa põlvkondade ühendamisele ühiste ettevõtmiste kaudu, näiteks propageerinud tervislikke eluviise, korraldanud kultuuriüritusi, talguid ja kokkusaamisi, esinenud isetegevusega, tähistanud rahvakalendri tähtpäevi (lõikuspeod, jõulud) ja taaselustanud nendega kaasnevaid traditsioone. Suur osa seltsi tegevusest on olnud ka seltsimaja ja krundi korrashoid. Halliku koolis pikka aega tegutsenud koolijuhi Jakob Luka mälestuseks on krundile paigaldatud mälestustahvel ja -kivi. Halliku naised vedasid eest ka võidutule altari taastamist Kääpal.

Selts korraldas mitmesugust huvitegevust. Georg Filippovi, hiljem Heino Sulgeri juhendamisel käis koos lauluansambel Allikad. Mõnda aega tegutses Halliku koolimaja seltsi ruumides ka rahvatantsuring, mida juhendas Taimi Filippov. Laste tantsu- ja näitemänguringi juhendasid Maie Malt ja Linda Olmaru. Nende kasvatusteemalised edendused või paroodiad valla elu kitsaskohtadest olid üle valla kuulsad.

Praegu on Halliku maanaiste tegevus soikunud ja otsime uut hingamist. Kui tunned, et sul on idee, millega kohalikud inimesed jälle kohalikku seltsimajja tuua või soovid kuidagi panustada, võta ühendust Maie Kiisliga (5169933).

Eakate seltsing Kanarbik

Pensionäripõli võib olla vägagi lõbus ja seltskondlik, kui endale põnevat tegevust leida. Elatakse ju üksteisest eemal ja vahel möödub päevi kedagi nägemata. Ühised ettevõtmised ja sündmused võimaldavad eakatel kodust välja tulla, samuti laiendada ka silmaringi. Seetõttu peavad eakad väga oluliseks vahetuid kohtumisi erinevate elualade inimestega ja vähem tähtis ei ole ka praktiliste igapäevaelu oskuste arendamine. Kanarbik saigi selle eesmärgi täitmiseks asutatud.

Ära ole üksi kodus, tule, ole ja naudi seltskonda. Sind ootavad esinejad, vestlusringid, arutelud, koolitused. Kokkusaamistel tervitame sünnipäevalapsi ja laulame ühislaule väärikas eas Heino Sulgeri akordionihelide saatel. Seltsingu kokkusaamised on iga kuu kolmandal pühapäeval kell 12 Saare rahvamajas.

Seltsing loodi 2022. aasta veebruaris seitsmeteistkümne eaka eestvõtmisel, nimeks võetud looduslähedane Kanarbik on Kääpa piirkonnale omane. Seltsingul on viieliikmeline juhatus: Elenora Salus, Elvira Osberg, Raivo Välb, Malle Oras, juhatuse esimees Rita Kivisaar. Kirjuta ritakivisaar@gmail.com või helista 5273243.

Voore Tuletõrje Selts

Voore Tuletõrje Selts asutati 2000. aastal selleks, et ennetada tulekahjusid, teha tuleohutuse kohta selgitustööd, abistada kutselisi tuletõrjujaid päästetöödel ja lüüa kaasa tuletõrje üritustes. Asutasime seltsi pärast Saarel ja Voorel tegutsenud riiklike tuletõrjekomandode sulgemist, sest lähimad riiklikud komandod jäid selle järel väga kaugele – Jõgevale, Palamusele ja Mustveesse. Lõime seltsi sõjaeelse Eesti vabariigi aegse tuletõrje seltsi eeskujul. Valla toetusel saime seltsi kasutusse antud tuletõrjeautodele osa endise kolhoosi töökoja kinnistust koos garaažiboksidega, mille mitmete jõududega tasapisi remontisime ning tuletõrjeautodele ja pritsimeestele sisse seadsime. Kolme mehega alustanud pritsimeeste pundist kasvasime ajapikku 12-liikmeliseks vabatahtlikuks päästekomandoks. Koostöös Päästeametiga korraldame teavituskampaaniaid, paigaldame eakate kodudesse suitsuandureid, tutvustame päästetehnikat ja tuletõrjujate tööd. Lisaks päästjatööle aitame Kääpa ja Voore asulates likvideerida kanalisatsiooniavariisid ja -ummistusi, talviti lükkame lumest puhtaks teid ja parkimisplatse. Tulekahju korral peab Voore tuletõrje jõudma ette nähtud sündmuskohta kümne minutiga.

Kaljo Lalin, Voore Tuletõrje Seltsi esimees, on üks staažikamaid tuletõrjujaid kogu Eestis. Juhatusse kuuluvad ka Üllar Maasing ja Taivo Lanin.

Metsaühistud

Ülo Kriisa eestvedamisel tegutses Kääpa kandis pikka aega Saare Valla Erametsaomanike Ühing (asutatud 2000. aastal). Ühingu ülesanne oli pakkuda liikmetest metsaomanikele metsamajanduse ülesannetes tuge, eelkõige metsahoolduse ja -kasvatuse küsimustes. Ühing esindas liikmeid Eesti erametsaliidus, korraldas erametsa koolitusi ja õppepäevi, käivitas piirkondlikke projekte. Ühing on praeguseks oma tegevuse lõpetanud. Kääpa kandi metsaomanikele lähim metsaühistu on Vooremaa metsaühistu, kuid neid võib end abistama paluda ka kaugemalt – leia sobiv SIIT.

Jahiseltsid

Lähimad jahipiirkonnad on Peipsiääre (Jahiühing Mäger), Alatskivi (Jahiselts Bubo), Palamuse (Palamuse Jahiselts), Torma ja Sadala (Jõgeva Jahimeeste Ühing). Võta jahiseltsiga ühendust, otsides sobivat seltsi SIIT.

Tegevuse lõpetanud seltsid

Kääpal on tegutsenud ka rahvakultuuri selts Kullaketrajad, mille liikmetest suur osa jätkab käsitööringi koosseisus.

1991. aastal hakkasid Koseveski baaris talunike seltsi nime all koos käima Saare valla talunikud. Hiljem jaguneti vastavalt sellele, kummale poole Jõhvi maanteed jäädi, Saare ja Voore talunike seltsideks. Need ühingud ei olnud juriidiliselt registreeritud, praegu taluperemehed enam sellisel moel koos ei käi.