Küla on saanud nime juba nelisada aastat varem Kääpa nime kandnud talu järgi, viimane omakorda muistsete kääpakohtade tõttu.
Saare mõisa alla kuulunud piirkond on kandnud pikalt ka Saare nime. Et mõis jäi praegusest külast siiski piisavalt kaugele ja Saare-nimelisi kohti jääb piirkonda mitmeid, kannab pärast mitmeid põnevaid kohanime vangerdusi kohalike inimeste soovil asum uuesti Kääpa nime. Viimase haldusreformiga kadus ka Saare vald. Ehk krabavad Eesti teises servas elavad saarlased selle nime nüüd endale.
Raske on öelda, millise piirkonna ajalugu on Kääpa ajalugu. Asub ta nelja kihelkonna piiril – Palamuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere ja Torma. Nii võivad pühade ajal ühe pere mees ja naine, äi ja ämm külastada kõik oma esivanemaid ise surnuaias. Kääpa on olnud pikalt kunagisest Saare mõisast välja kasvanud vallakeskus, millega on liidetud eri perioodidel teisigi piirkondi. Mõtteline paariline Kääpale on alati olnud Voore, mis asub teisel pool Jõhvi maanteed. Hea meelde jätta nendele, kes on lugenud Kääbikut.
Küla läbib Kääpa jõgi, millel on roll Kalevipoja legendides. Kohalikud inimesed on rahvuseeposest lugu pidanud ja pannud legendid elama kohaliku identiteedi osana.
Piirkonna ajaloosündmused on koondatud hiljuti avaldatud raamatusse „Saare vald 1866-2017“. Kirja pani need Marika Jürgenson, kes toetus suurel määral ühiskondlikult tegusa kohaliku inimese Viivi Lani elutööle. Soovitame seda raamatut lugeda, kuniks me leiame mahti ajaloomaterjale veebi tarbeks sobivaks vormida.
Kas teadsid, et meie juures filmiti ka Oskar Lutsu lugude ainetel valminud film „Talve“? Eks meilt ole Palamuse ka kiviga visata – pole 20 kilomeetritki. Siin näed ka fototõendit.
